Äripäev hoiab koos Eesti ettevõtjatega pöialt, et Soome majanduse reformid läbi lähevad.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Praegune peaminister Juha Sipilä kustutab neid hüvesid, mida Soome legendaarne president Urho Kekkonen 1970. aastatel rahvale kehtestas ja mis elasid üle ka 1990. aastate lama. Majanduskriisis Soome murrab end ragisedes liberaalsemaks töösuhetes, vähendab töötajate hüvitisi, piirab avaliku sektori kulutusi. Ei ole enam 300 000 inimesel ligi kaheksa nädalat puhkust aastas. On ainult kuus.
Äripäev hoiab koos Eesti ettevõtjatega pöialt, et Soome majanduse reformid läbi lähevad. Loodame, et Sipilä valitsus poolele teele ei jää, edasistel aastatel reforme jätkaks ja et põhjanaabrite konkurentsivõime kasvaks. Suurettevõtja Björn Wahlroosi sõnul oleks Soome vastasel korral „põrguteel“.
Reformidel on oluline mõju
Reformidel, isegi kui nad kohati meile kosmeetilised tunduvad, on ometi Soomele suur mõju. Tegemist on paradigmaliste muutustega ühiskonnas. Muutuste vastu toimub täna Helsingis viimaste aegade suurim massimeeleavaldus. Tundideks suletakse poed, pangad, ühistransport, lasteaiad, apteegid, isegi mõningad tööstusettevõtted.
Peame aru saama, et lisaks rohkearvulistele ametiühingutele on enamik Soome töötajatest ja tööandjatest seotud palgaleppega. Seega puudutavad reformid iga eluvaldkonda, mitte ainult avalikku sektorit. Soome inimene, kelle palgad tõusid kogu üleilmse majanduskriisi ajal, peab nüüd oma heaolu vähendama. Kokku vähendatakse tööandjate kulutusi 5%.
Kuna valitsuskoalitsioonil on parlamendis enamus, lähevad laual olevad reformid siiski suure tõenäosusega läbi. Hoolimata suurest kandepinnast ei tee Soomes seadusi ametiühing, vaid parlament. Siiski pidas Soome peaminister kolmapäeval vajalikuks üle mitme aastakümne telepöördumine teha, mis sisu arvestades oli suunatud lihtsatele inimestele ja ametiühingutele. Kõnet jälgis rohkem inimesi, kui hiljutist odaviske finaali kergejõustiku MMil.
Nüüd või mitte kunagi
Juha Sipilä kõne kõige kasutatavam sõna „Soome“ järel oli „nüüd“. Nüüd või mitte kunagi. Loetud minutid pärast Sipilä kõne lõppu teatas Helsingi ülikool Twitteris 1200 töökoha kärpimisest riigi toetuste vähenemise tõttu. Ainuüksi Helsingi ülikool kaotab rohkem töökohti, kui terve Eesti riik kavatseb avalikust sektorist järgmise paari aastaga kaotada.
See on tõsine asi, mida Soome praegu tegema asub. Asjata pole Soome meedias viimastel päevadel ilmunud uudiseid Eestis töötamise eelistest. Leitakse, et 3000eurone palk Eestis võrdub 5000eurose palgaga Soomes. Need lood ei saa olla ainult EASi Soome esindaja Valdar Liive hea PR.
„Meeleavaldamine on tähtis põhiõigus. Kuid vähemalt sama oluline on töö. Soome tõuseb ja edeneb töö ja ettevõtmisega. Kaebamine ja mure ei aita, ainult töö ja tegevus.“ Sellise sissekande postitas Facebooki neljapäeval Soome majandusleht Kauppalehti. Kuigi ametiühingusse kuuluvad Soome ajakirjanikud peaksid samuti reedel streikima, teevad Kauppalehti omad tööd.
Äripäev soovibki: jõudu tööle, soomlased!
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.